Nädal 2: Kaks nähtust interneti ajaloost

GNU projekt

Nii interneti kui ka laialdasemalt IT arengu ajaloos on selgelt kujunenud välja kaks vastandliku liikumist. Ühte poolt esindab nii öelda "open source", vabadus ning üksik inimene/huviline, teiselt poolt suurfirmad, "kasum", kontroll. Mõlemapoolsed rollid kujunesid juba varasemalt välja, kuid üks murrangulisemaid vaba liikumise tagasilööke IT maastiku kapitaliseerumise vastu oli 1983. aastal Richard Stallmanni loodud GNU projekt. Projekti eesmärgiks oli täpselt piiritleda vaba tarkvara loomine ja jagamine ning selle käigus luua täielikult vabavaraline versioon, Bell Labsi loodud UNIX-operatsioonisüsteemist. Operatsioonisüsteem ei saanud küll täielikult valmis, kuid inspireeris suuremat liikumist vabavara ja interneti vabaduse suunas, mis kestab tänapäevani. 1991 tegi Linus Torvalds operatsioonisüsteemi tuuma nimega Linux, mida kombineerides GNU tööriistatega tekkis Linux operatsioonisüsteem. 1985 asutas Stallman mittetulundusühingu nimega "Free Software Foundation", mille üheks tähtsaimaks panuseks oli GPL litsentsi looming. GPL litsents on läbinud mitu uuendust aastate jooksul. Selle põhiideed olid, et litsentsi all olevat koodi kasutades peab ka täiendatud versioon olema vabavaraline ning sama litsentsi all. Laialdasemalt inspireeris GNU projekt inimesi vastu võitlema korporatsioonidele ning andis neile ka selleks suure hulga tööriistu mida kasutatakse siiani.[1][2]

Archie otsingumootor

Enne World Wide Web tulekut koosnes internet suures osas serverite võrgustikust kus jagati faile. Tegemist oli väga hajusa võrgustikuga, kuid selles orienteerumine oli keeruline. 1990. aastal loodi sellega toimetulemiseks McGill ülikoolis Archie nimeline otsingumootor. Tegemist oli nii öelda esimese interneti otsingumootoriga, mis otsis FTP serveritest faile. Archie regulaarselt ühendus avalike serveritega ning pidas nendest sisalduvate andmete ja asukohtade kohta enda andmebaasi, millelt seejärel kasutajad said pärida informatsiooni. World Wide Web välja arenemise järel muutus kogu internet ning asendus uuemate otsingumootoritega. Archie aitas leida faile FTP-serveritest, kuid tema järglased leiavad peaaegu kõik, mida internetist otsid, hetkega.[3][4]

Viited:

1.https://www.gnu.org/

2.https://cs.stanford.edu/people/eroberts/courses/cs181/projects/2000-01/open-source/gnu.htm

3. https://arstechnica.com/gadgets/2024/05/archie-the-internets-first-search-engine-is-rescued-and-running/

4. https://www.captechu.edu/blog/alan-emtage-creator-of-archie-worlds-first-search-engine