NÄDAL 5: Võrgu käitumistavade areng

Inimlikkus digitaalmaastikul

Vaatamata tehnoloogia meeletule arengule on internet juba algselt loodud inimeste ühendamiseks. Peaaegu kõik, millega veebis kokku puutume, olgu see väikefirma koduleht, mingi teenuse server, foorum või vestlusrakendus, on nende taga otseselt või kaudselt inimesed. Tekstipõhine suhtlus ja näiline anonüümsus teevad lihtsaks unustada, et ekraani taga on samasugune tunnetega isik nagu me ise. Kindlasti on just see ka üks põhjuseid miks näiteks sotsiaalmeedia/interneti tülid võivad küündida ekstreemsusteni.

Hetkel veel kehtiv idee sellest, et ekraani taga on kas otseselt või kaudselt inimene, võib generatiivse tehisintellekti edasisel arendamisel ja rakendamisel muutuda minevikuks. Suurfirmad ehitavad aina rohkem andmekeskusi ning igasse tootesse/teenusesse proovitakse sisse suruda keelemudeleid ning edaspidi kindlasti ka agentsemaid süsteeme. Aina suuremat osa internetist valdavad automaatsüsteemid, mille taga ei pruugi enam olla inimest. [1]

Internet kui kustumatu elu arhiiv

Idee inimestele nende eksimusi andestada on tänapäeval kaotanud suure osa oma tähendusest. See on kahtlemata ka seotud eelmises teemas mainitud empaatia kadumisega, kuid määravaks on saanud ka tõsiasi, et internetist on saanud hiiglaslik arhiiv. Meie tegevused jätavad maha püsiva digitaalse jalajälje. Piisab vaid soovist, et kaevata välja aastate tagune kommentaar, et kasutada seda kellegi vastu ära.

Heaks näiteks on tühistamiskultuur ja Epsteini failide skandaal. Sageli piisab vaid faktist, et keegi saatis sulle paarkümmend aastat tagasi e-maili, et osa ühiskonnast sind täielikult maha kannaks. Põhimõte "innocent until proven guilty" on internetis peaaegu välja surnud. Ka kõige väiksem viga minevikust ootab digiarhiivis hetke, mil seda saaks sinu vastu relvana kasutada. [2]

Viited:

1. https://www.theguardian.com/technology/2024/apr/30/techscape-artificial-intelligence-bots-dead-internet-theory
2. Snowden, E. (2019). Permanent Record. Metropolitan Books.