Nädal 12: Veebilehtede kasutatavus

Veebilehed ja nendega toimetamine on tänapäeva inimese jaoks kohati isegi põhiosa elust. Samamoodi nagu füüsilise töö juures on äärmiselt oluline töökeskkonna ergonoomika, on kindlasti ka tark otsus pöörata tähelepanu kasutajakogemusele, kui see on niivõrd suur osa inimeste elust. Halb ergonoomika veebilehtede puhul ei pruugi tuua füüsilist vigastust, kuid vaimne hõõrdumine võib tutvustada muid probleeme. [1]

Isiklikult kaldun alati nii inimese kui ka internetikasutajana funktsionaalsuse poole. Ehk minu jaoks kõige tähtsam on, kas antud tööriist teeb oma töö ära võimalikult tõhusalt ning ilma mingisuguse liigse hõõrdumiseta. Iga veebisait, mille esimene samm ei ole kuvada mulle asja, mille jaoks sinna tulin, või midagi hädavajalikku selleni jõudmiseks (näiteks sisselogimine), tekitab koheselt hõõrdumist, mida pole põhjust taluda alternatiivi olemasolul.

Siin võiksin halva näitena tuua lugematul arvul uudiste saite, mis tahavad esimese asjana paika panna miljon „küpsist“. Kui suudan ennast läbi küpsiste laviini suruda ilma kõiki oma andmeid ära andmata, seejärel saan vaid mõne ettehüppava reklaami saatel lugeda kaks lauset uudisest, mille jaoks ma üldse sinna tulin, ning avastan, et kõik informatsioon, mis ei olnud juba pealkirjas, on peidetud kuutasu taha. Samuti puudub sellistel lehtedel tihti selge struktuur. Igas brauseriakna nurgas on mingi omaette ettehüppav uudis/reklaam või midagi muud liikuvat. Üksikute näidetena sobiks siin CNN.com või DailyMail.com, kuid probleem on veelgi rõhutatum väiksemate tegijate hulgas. [4] [5]

Selle kogemuse vastandina tooksin Wikipedia. Tegemist on lehega, kus sa ei pea kunagi midagi liigset sisestama. Lehel on levinud ja kindel struktuur kõikide artiklite puhul. Vähegi kogenud internetikasutaja teab koheselt, kus mis asub igas Wikipedia artiklis. Sait on püsinud pea muutumatu juba aastakümneid. Siinkohal juhiksin tähelepanu, et suur osa kõige paremini ajas vastu pidanud veebilehtedest on minimaalse disainiga ning väga kindla struktuuriga, kus on viidud hõõrdumine ja kognitiivne kulu võimalikult madalale. Näiteks „Google Search“, „Wikipedia“, „Hacker News“ ja „Craigslist“. [2] [3]

Kokkuvõttes võiks veebileht pakkuda oma sisu võimalikult hea algse struktuuriga ning toetuma tõestatud hea disaini tavadele.

Viited:

1. Nielsen, J. 10 Usability Heuristics. nngroup.com
2. Wikipedia struktuur ja disain. wikipedia.org
3. Hacker News tekstipõhine liides. news.ycombinator.com
4. CNN uudisteportaal. cnn.com
5. Daily Mail uudisteportaal. dailymail.co.uk