NÄDAL 8 Akadeemiline haridus versus sertifikaadid

Infotehnoloogia sektoris nagu ka mujal on kaua kehtinud erisus praktilise versus teoreetilise väärtuse vahel. Ühest küljest pakub sügav teoreetiline arusaam palju väärtust uute lahenduste väljatöötamisel ning olemasolevate optimeerimisel, kuid teisest küljest eelistab turg ilmselgelt praktilist kogemust, mida on võimalik omandada kiiremini mõnes lühemas programmis kui ülikool.

Pika haridustee halvad küljed

Paratamatult kaasneb pika haridusteega pikaajaline pühendumine. Viimastel aastatel, näiteks ka tehisintellekti näitel, areneb tööturg kiiremini kui selgelt formaliseeritud mahukad õppekavad. Naturaalselt tekib küsimus kõrghariduse rolli kohta. Mis eesmärki täpselt kõrgharidus üritab saavutada? Riigi vaatepunktist kindlasti tagada tugeva tehnilise sügavusega spetsialistide juurdekasv. Kohati on kindlasti ülikooli roll anda tugev ja laiapõhjaline teoreetiline alus. [1][2]

Ülikool ja sügavad teadmised AI ajastul

Olukorras, kus tehisintellekt suudab genereerida keerulisi, kuid vigaseid süsteeme sekunditega ning kus ka mittetehnilised inimesed loovad keerulisi lahendusi massiliselt, võiks ühest küljest sügava ülikooli hariduse väärtus tõusta veel tähtsamale kohale. Ülikooli haridus võib anda võimekuse auditeerida genereeritud süsteeme, mis vajab just tugevat teooriat. [1][2]

Sertifikaadid, tunnistused

Eri firmade ja muude asutuste poolt pakutavad koolitused, tunnistused ja sertifikaadid annavad kitsamate teemade korral isikule lisaväärtust. Just sellist tüüpi kitsam ning lühivormis haridus annab hea võimaluse juba õpitud alal spetsialiseerumiseks, mitte selle ala algseks omandamiseks.

Viited:

1. IZA uuring: Hariduse laius vs. spetsialiseerumine
2. Moscardini jt: Ülikoolide roll kaasaegses ühiskonnas